laupäev, 20. oktoober 2012

Uus variant fotomontaazist.



Pool tundi tööd ja taas muutused fotomontaazist:


neljapäev, 18. oktoober 2012

Digitaalse meedia sisutootmine: 2. kodutöö



Sain valmis oma kodutöö ja lisan siia lingi, kust võimalik vaadata. Kuna tegin Photoshopiga, siis faili vaatamiseks vajalik, et programm olemas oleks.

http://www.upload.ee/files/2754959/Hellekiviselg.rar.html

Teemaks oli: Mäng vikerkaarega ...

kolmapäev, 17. oktoober 2012

Haridustehnoloogia vajalikkuse esseede võrdlus - Pireti , Taimi ja minu esseed.



Järgnevalt püüan võrrelda enda esseed Pireti ja Taimi eseedega.
Mulle meeldis, et Taimi oli toonud välja mõisted koos tähendustega, mida haridustehnoloogi tegevus endast kujutab ning arvamused selle töökoha järjest suureneva vajaduse järele koolides.

E-kooli oleme mõlemad oma esseedes maininud, Taimi põhjalikumalt, kuid järeldus on meil mõlemal sarnane - keegi ei kujutaks ette hakata taas paberpäevikuid täitma. Oma töös oleme kokku puutunud erinevate ITK vahendite kasutusvõimalustega ning taas ühine mõte - küll kunagi hakkavad kõik õpetajad neid kasutama, aega võtab, aga asi edeneb. Kui koolis on veel ka haridustehnoloog, siis võimalik protsessi kiirendada. Taimi on välja toonud, et uues õppekavas pole ette nähtud informaatika tunde, mis tegelikkuses tähendabki seda, et erinevate ainete õpetajad peavad suutma oma ainet andes kasutama erinevaid ITK vahendeid ja võimalusi. Taas vajadus haridustehnoloogi järele, kes neid nõustab, innustab ja abistab. Erinevus meie esseede vahel on selles, et mina püüdsin panna kirja omi mõtteid ja neid, mis tekkisid rühmatöö käigus,Taimi, aga viitas nendele allikatele, mis toovad välja vajaduse haridustehnoloogi järele koolides.

Pireti töö meeldis sellepärast, et tema oli kirjeldanud pikemalt, mida haridustehnoloog tegevusvaldkonna ja tema pädevused. Olen nõus Pireti mõttega, et hea kogemuste pagasi annab haridustehnoloogile see, kui ta annab ainetunde. Koolis, kus ei ole võimalik haridustehnoloogi täiskohaga tööle palgata, võiks vaagida varianti, kus haridustehnoloog vajadusel annab asendustunde. Kuid olles aineõpetaja oskab haridustehnoloog   paremini soovitada erinevaid metoodikaid õppeprotsessis. Järjest rohkem hakkab õpilane ise osalema õppimises ja õpetaja roll muutub, olles rohkem juhendaja, dialoogi tekitaja kui teadmiste pähetoppija.

Kõik kolm oleme aga jõudnud ühisele järeldusele:kuna ITK vahendite arenguga on muutumas õpetamise paradigma ja õppeprotsess muutub koos sellega, sellega seoses on haridustehnoloog väga vajalik inimene koolis. Haridustehnoloog oleks positiivne ja innovaatiline inimene koolis, kes innustab õpilasi, õpetajaid, juhtkonda ja kogukonda ennast arendama ning rohkem kasutama kaasaegseid ITK vahendeid.