HARIDUSTEHNOLOOGIA OLULISUS.

Ühiskonna arenguga kaasneb üha rohkem vajadus kasutada IKT vahendeid, sest tänu nendele on võimalik kiiremini saada suurel hulgal erinevat informatsiooni. Järjest rohkem puudutab see teema üldhariduskoolegi. Seoses sellega on tekkinud suurenev vajadus haridustehnoloogide järele. Tulevikus kasvades veelgi. Paljud õpetajad vajavad abikätt ja nõustamist IKT vahendite kasutamisel, kursuste loomisel veebikeskkonda, erinevate veebirakenduste kasutamisel jne. Selleks peabki olema kohal inimene, kes vajadusel toetab ja aitab.

Samas on oluline, et koolis oleks keegi, kes kaasab ja innustab kasutusele võtma uusi õppemeetodeid. Õppimisprotsess on ju pidevas muutumises. 

Haridustehnoloog ülesandeks on kooli juhtkonda teavitada uuendustest ja IKT vahendite soetamise vajadusest. Ta peaks osalema kooli arendustöös, kus saab suunata kooli haridustehnoloogia alast arendustegevust.

Meie rühmatöödest selgus seegi, et haridustehnoloog peab olema positiivne ja särasilmne, teisi innustav. Tihtipeale ei soovi õpetaja välja tulla oma mugavustsoonist ning püüab ikka vanaviisi edasi õpetada. Õpilased paraku aga ei pruugi enam sellega kaasa minna. Sellisel juhul peakski haridustehnoloog olema see, kes kolleegile näitab uusi võimalusi ja innustab neid kasutama. Haridustehnoloogile jääb ka keskondade administreerija roll, sest tihtipeale IT-juht keskendub teistele probleemidele. Haridustehnoloogi ja IT-juhi koostöös saavutatakse kindlasti parim tulemus.

Kuna järjest rohkem kaasatakse õpilane õppeprotsessi, siis õppekeskkonna lahutamatuks osaks on nii virtuaalne õpikeskkond ( ing.k. Virtual Learning Environment, VLE) kui ka õpihaldussüsteemid (ing.k. Learning Management System, LMS). On tekkinud vajadus õpikeskkonna laiendamisele, mis toetaks koostööpõhist õpet nii auditooriumis kui väljaspool. Haridustehnoloog olekski see lüli, kes aitab õigeid vahendeid valida, innustab, õpetab ja nõustab.

Koolis oleme kokku puutunud nüüd juba igapäevase e-kooliga ja kuigi algul oli vastaseid palju, siis praegu ei kujutaks keegi ette taas paberpäeviku täitmist.  Olles ise majandusõpetuse õpetaja, siis saan küll kinnitada, et meil on mitmeid lisavõimalusi tunnis: simulatsioon TITAN, kus saab kätt proovida ettevõtjana; b8rsiguru, kus võimalus virtuaalse rahaga investeerimistehinguid teha ning majandusõpetuse olümpiaadid toimuvad juba mitu aastat Moodle keskkonnas. Geograafias on ka palju võimalusi veebis toimetada. Kuid mulle väga meeldib, et Avita kirjastus on otsustanud hakata turule tooma e-tunde. Esimene pilootprojekt on käimas 7. klassi geograafia e-tund, kuid käsil olevat ka teised õppeained. See oleks ka üks väljund õpetajale, kes veel veidi kardab uuendusi. Läbi selle materjali peaks arusaam muutuma, sest päris palju lisatööd on õpetaja jaoks juba tehtud ja sealt edasi võib huvi tekkida teistegi uuenduste vastu. 

Kui aga haridustehnoloog suudaks koolis tekitada juba rohkem huvilisi, küll siis vastased ka ükskord kaasa tulevad. Meeskonnatöös peitub jõud. Haridustehnoloogi olemasolu tagab koolis kvaliteetsema ja kaasaegsema hariduse, luues õpikeskkonna, kus õpilane tahab õppida.