Minu screencasti lugu

Seekord oli vaja luua üks screencast. Laadida see ülesse Youtube ja lisada seal subtiitrid või selgitavad tekstid või hotspotid. Avaldada screencast oma ajaveebis ja kirjeldada töö käiku.

Minu töö asub aadressil  http://www.youtube.com/watch?v=NC3Qk9nOxXY

Tegevus võttis üsna palju aega, sest pealelugemine on ikka üks paras pähkel. Miks ma valisin esitluse koostamise juhendi tegemise. Olen 8. klassi juhataja ja kuna uue õppekava järgi peavad nemad koostama oma kooliastmes loovtöö. Õpilased tulid minu juurde murega, et ei oska koostada esitlust. Nii otsustasingi neile seda õpetada. Annan neile kaks võimalust: kes tahab teeb seda PowerPoint programmiga ja laeb selle siis SlideSharesse ülesse või teevadki docsi, kus töö ongi kohe veebis kättesaadav. Lisaks pakun veel piltmõistatuse tegemise.

Jään oma esialgse tööga rahule, aga paremini võib ja saab alati teha. Youtubes lisasin mõned märkusemullid juurde ja valmis ta saigi

Uus variant fotomontaazist.

Pool tundi tööd ja taas muutused fotomontaazist:

Digitaalse meedia sisutootmine: 2. kodutöö

Sain valmis oma kodutöö ja lisan siia lingi, kust võimalik vaadata. Kuna tegin Photoshopiga, siis faili vaatamiseks vajalik, et programm olemas oleks.

http://www.upload.ee/files/2754959/Hellekiviselg.rar.html

Teemaks oli: Mäng vikerkaarega ...

Haridustehnoloogia vajalikkuse esseede võrdlus - Pireti , Taimi ja minu esseed.

Järgnevalt püüan võrrelda enda esseed Pireti ja Taimi eseedega.
Mulle meeldis, et Taimi oli toonud välja mõisted koos tähendustega, mida haridustehnoloogi tegevus endast kujutab ning arvamused selle töökoha järjest suureneva vajaduse järele koolides.

E-kooli oleme mõlemad oma esseedes maininud, Taimi põhjalikumalt, kuid järeldus on meil mõlemal sarnane - keegi ei kujutaks ette hakata taas paberpäevikuid täitma. Oma töös oleme kokku puutunud erinevate ITK vahendite kasutusvõimalustega ning taas ühine mõte - küll kunagi hakkavad kõik õpetajad neid kasutama, aega võtab, aga asi edeneb. Kui koolis on veel ka haridustehnoloog, siis võimalik protsessi kiirendada. Taimi on välja toonud, et uues õppekavas pole ette nähtud informaatika tunde, mis tegelikkuses tähendabki seda, et erinevate ainete õpetajad peavad suutma oma ainet andes kasutama erinevaid ITK vahendeid ja võimalusi. Taas vajadus haridustehnoloogi järele, kes neid nõustab, innustab ja abistab. Erinevus meie esseede vahel on selles, et mina püüdsin panna kirja omi mõtteid ja neid, mis tekkisid rühmatöö käigus,Taimi, aga viitas nendele allikatele, mis toovad välja vajaduse haridustehnoloogi järele koolides.

Pireti töö meeldis sellepärast, et tema oli kirjeldanud pikemalt, mida haridustehnoloog tegevusvaldkonna ja tema pädevused. Olen nõus Pireti mõttega, et hea kogemuste pagasi annab haridustehnoloogile see, kui ta annab ainetunde. Koolis, kus ei ole võimalik haridustehnoloogi täiskohaga tööle palgata, võiks vaagida varianti, kus haridustehnoloog vajadusel annab asendustunde. Kuid olles aineõpetaja oskab haridustehnoloog   paremini soovitada erinevaid metoodikaid õppeprotsessis. Järjest rohkem hakkab õpilane ise osalema õppimises ja õpetaja roll muutub, olles rohkem juhendaja, dialoogi tekitaja kui teadmiste pähetoppija.

Kõik kolm oleme aga jõudnud ühisele järeldusele:kuna ITK vahendite arenguga on muutumas õpetamise paradigma ja õppeprotsess muutub koos sellega, sellega seoses on haridustehnoloog väga vajalik inimene koolis. Haridustehnoloog oleks positiivne ja innovaatiline inimene koolis, kes innustab õpilasi, õpetajaid, juhtkonda ja kogukonda ennast arendama ning rohkem kasutama kaasaegseid ITK vahendeid.

HARIDUSTEHNOLOOGIA OLULISUS.

Ühiskonna arenguga kaasneb üha rohkem vajadus kasutada IKT vahendeid, sest tänu nendele on võimalik kiiremini saada suurel hulgal erinevat informatsiooni. Järjest rohkem puudutab see teema üldhariduskoolegi. Seoses sellega on tekkinud suurenev vajadus haridustehnoloogide järele. Tulevikus kasvades veelgi. Paljud õpetajad vajavad abikätt ja nõustamist IKT vahendite kasutamisel, kursuste loomisel veebikeskkonda, erinevate veebirakenduste kasutamisel jne. Selleks peabki olema kohal inimene, kes vajadusel toetab ja aitab.

Samas on oluline, et koolis oleks keegi, kes kaasab ja innustab kasutusele võtma uusi õppemeetodeid. Õppimisprotsess on ju pidevas muutumises. 

Haridustehnoloog ülesandeks on kooli juhtkonda teavitada uuendustest ja IKT vahendite soetamise vajadusest. Ta peaks osalema kooli arendustöös, kus saab suunata kooli haridustehnoloogia alast arendustegevust.

Meie rühmatöödest selgus seegi, et haridustehnoloog peab olema positiivne ja särasilmne, teisi innustav. Tihtipeale ei soovi õpetaja välja tulla oma mugavustsoonist ning püüab ikka vanaviisi edasi õpetada. Õpilased paraku aga ei pruugi enam sellega kaasa minna. Sellisel juhul peakski haridustehnoloog olema see, kes kolleegile näitab uusi võimalusi ja innustab neid kasutama. Haridustehnoloogile jääb ka keskondade administreerija roll, sest tihtipeale IT-juht keskendub teistele probleemidele. Haridustehnoloogi ja IT-juhi koostöös saavutatakse kindlasti parim tulemus.

Kuna järjest rohkem kaasatakse õpilane õppeprotsessi, siis õppekeskkonna lahutamatuks osaks on nii virtuaalne õpikeskkond ( ing.k. Virtual Learning Environment, VLE) kui ka õpihaldussüsteemid (ing.k. Learning Management System, LMS). On tekkinud vajadus õpikeskkonna laiendamisele, mis toetaks koostööpõhist õpet nii auditooriumis kui väljaspool. Haridustehnoloog olekski see lüli, kes aitab õigeid vahendeid valida, innustab, õpetab ja nõustab.

Koolis oleme kokku puutunud nüüd juba igapäevase e-kooliga ja kuigi algul oli vastaseid palju, siis praegu ei kujutaks keegi ette taas paberpäeviku täitmist.  Olles ise majandusõpetuse õpetaja, siis saan küll kinnitada, et meil on mitmeid lisavõimalusi tunnis: simulatsioon TITAN, kus saab kätt proovida ettevõtjana; b8rsiguru, kus võimalus virtuaalse rahaga investeerimistehinguid teha ning majandusõpetuse olümpiaadid toimuvad juba mitu aastat Moodle keskkonnas. Geograafias on ka palju võimalusi veebis toimetada. Kuid mulle väga meeldib, et Avita kirjastus on otsustanud hakata turule tooma e-tunde. Esimene pilootprojekt on käimas 7. klassi geograafia e-tund, kuid käsil olevat ka teised õppeained. See oleks ka üks väljund õpetajale, kes veel veidi kardab uuendusi. Läbi selle materjali peaks arusaam muutuma, sest päris palju lisatööd on õpetaja jaoks juba tehtud ja sealt edasi võib huvi tekkida teistegi uuenduste vastu. 

Kui aga haridustehnoloog suudaks koolis tekitada juba rohkem huvilisi, küll siis vastased ka ükskord kaasa tulevad. Meeskonnatöös peitub jõud. Haridustehnoloogi olemasolu tagab koolis kvaliteetsema ja kaasaegsema hariduse, luues õpikeskkonna, kus õpilane tahab õppida.

TALLINA ÜLIKOOLI HARIDUSTEHNOLOOGIA MAGISTRIÕPE

DIGITAALSE MEEDIA SISUTOOTMINE

Haridustehnoloogia magistriõppe aine IFI7059 
ÕPPEJÕUD Ingrid Maadvere ja Andrus Rind
Kursuse materjal asub aadressil http://digitaalnemeedia.wordpress.com/
Esimene kontakttund 9.09.2012.a.

1. nädala ülesanne

1. looge oma ajaveeb ja saatke see Ingrid Maadverele ingridmaadvere@gmail.com
 Tegin lausa 2  TEHTUD
2. Analüüsige ühte piltide töötlemise või jagamise keskkonda https://tricider.com/en/admin/TpgZ/19oLXN Lisage vähemalt 3 plussi ja 3 miinust. Ühte keskkonda võib kommenteerida ainult üks inimene. TEHTUD-wikimedia.commons
3. Looge üks helifail veebis vabalt valitud keskkonnas. Helifailis kirjeldage, kuidas saaksite oma elus või töös helifaile kasutada. Vistutage helifail oma ajaveebi. TEHTUD Kommenteerige kahe kaasõpilase ajaveebis olevaid helifaile.

Helifail, kuidas oma töös helifaile kasutada, salvestatud Podomatic keskkonnas